Juurdepääs kinnistule - kas kokkulepe naabriga või sundvalduse seadmine ja tee avalikuks kasutuseks määramine

Eestis on palju hajaasustatust, kus erakinnistud asuvad suurtel maaüksustel, kaugel avalikest teedest ning pole harukordsed olukorrad, kui oma kodu juurde pääsemiseks peab liikuma mööda naabrimehele kuuluvat erateed. Kuniks naabriga suhted head ja suudetakse omavahel kenasti teekasutuse ja ka korrashoiu teemadel kokku leppida, pole sellest vaja kõneledagi. Kõik toimib ja probleeme ei ole. Küll pole harukordsed need olukorrad, kus kokkulepe on raske sündima. Põhjuseid selleks on seinast seina. Tihti leiab teeomanik, et see on MINU tee ja asub minule kuuluval kinnistul, mistõttu pole mul mingit kohustust mõelda, kas ja kuidas see naabripere enda majani jõuab. Sellises olukorras oleval juurdepääsuta kinnistu omanikul on hea teada, et tema õigusi kasutada võõrast teed toetab kehtiv asjaõigusseadus (AÕS). Oluline on siin rõhutada, et erateed kasutada sooviva kinnistu omanikul peab tõesti puuduma muu võimalus enda kinnistule pääseda. Võimaluse puudumiseks ei peeta olukorda, kus teine tee on küll olemas, ent selle kaudu liikumine on kinnitu omanikule ebamugavam, sest eeldab kinnistule pääsemiseks pikemat ringi. Loomulikult ei välista ka selline olukord omanike vahelisel kokkuleppel siiski eratee kasutamist, ent nõuda seda teeomanikult antud juhul ei saa.

AÕS § 156 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Sel juhul määratakse asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppeliselt. Mõistlik on selline kokkulepe kinnitada ka notari juures, mis tagab juurdepääsu ka olukorras, kui omanikud peaksid vahetuma. Sel juhul kajastub vastav notariaalne servituut kinnistusraamatus ning kehtib nii iga uue omaniku suhtes samamoodi. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb juurdepääsuta kinnistu omanikul seda minna kohtusse nõudma ning sel juhul määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Kuidas saaks sellist olukorda aga lahendada ilma kohtu sekkumiseta?

Nimelt võimaldab 01. juulil 2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) sellise olukorra põhimõtteliselt lahendada ka kohalikul omavalitsusel sundvalduse seadmise ja seeläbi tee avalikku kasutusse võtmise kaudu. Selle seaduse rakendamisel tuleb aga arvestada rangelt teguriga, et seda teed saaks kohalik omavalitsus kasutada, kui tegemist on avaliku huviga. Kuigi avaliku huvi mõiste on seaduse tasandil defineerimata, on see Eesti õigusruumis sisustatud kohtupraktikaga ja see lähtub põhimõttest, et puudutatud peab olema ühiskonna, kogukonna, konkreetsete sihtgruppide vm laiemale isikute ringile õigustatud vajaduste rahuldamine.

Juurdepääsuküsimuses me räägime juurdepääsust kinnistule. Seega on juurdepääsuteema kinnistukeskne, mitte isikukeskne küsimus. Avalikuks huviks võib KOV läbi sundvalduse seadmise pidada olukorda, kus antud asukohas puudub juurdepääs paljudele erinevatele kinnistutele. Kui on tegemist olukorraga, kus juurdepääs puudub ainult ühe või üksikute kinnistu omanikel, ei ole tegemist avaliku vaid erahuviga.

 Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17. Seega sellises olukorras kohalikult omavalitsuselt sundvalduse seadmist ja seeläbi tee avalikuks kasutuseks määramist, ei ole põhjendatud nõuda.

Close Menu